Kiigates selja taha...

Võtsin ennast kokku, et pisutki kirjutada...No teisedki on aegajalt lubanud ju endale väikest puhkust!!!
Märkamatult olen oma blogimisega jõudnud aastani (oskan vist juba selles maailmas pisut taaruvalt tatsata).
Nii kummaline, kuidas mõni asi võib millestki olematust alguse saada ning kuidas vähehaaval võtab kogu meele ja mõistuse ;) ...Kõigepealt olin juba mõnda aega Katti blogil silma peal hoidnud kui tekkis tahtmine ise ka midagi teha...ja siis sattusin Marianne blogile...kes juhtumisi oli Katrini hea tuttav...no ja siis ei hoidnud enam miski mind tagasi...algas supper-hüpper-hullumeelne "võidurelvastumine"...Kõigepealt püüdsin oma arvutiga sõbraks saada, seejärel oli vaja hakata meelde tuletama koolipinki unustatud inglise keelt ja siis oli vaja digifotokat (millega aitas mind jälle Katt) ja pildistamisoskust (mida ma ju u.15.aastat tagasi ikka õppinud ka olin)...
Oh ja siis tulid kõik teised tegelased minu ellu ja ka Istegija...mille liige formaalselt ma juba tükimat aega tegelikult olin ja kus ka vajalikku õpetust käisin aegajalt otsimas kuid aktiivsest foorumlasest jäi asi seni üsna kaugele...
...ja siis oli vaja üheks piduseks õhtuks midagi kaela!!!...Kuna polnud juba aastaid siin kolkas korraliku kodukanana sellistest asjadest huvitatud, siis läksin esimese tuhinaga Vikikese jutule ...No aga ta vaeseke (nagu vist alati) oli nii töösse mässitud...ja niiiiiiiii kaugele ka kolinud, et...
igal juhul andis ta mulle juhtniidikesed kätte ja soovitas ise hakkama saada ) :
Muidugi siis tuli Helmehaldjaga sinasõbraks saada ja kui juba üks tellimus seljataga siis pea need teisedki kaugel olnud ja nii kasvas ideede-vahendite hunnik, kuni oli vaja oma nurka ja töölauda ja õpitoad ja kooskäimised ja kursused ja...tegelikult olen ma selline käsitöölise hingega juba vist sünnist saati...ema kõrval sai ju isegi kommiraha teenitud ("UKU"le kindaid tikkides, pitsi heegeldades)...

...ja laupäeval sai Mardilaata väisatud...ja tuttavaid kohatud ja üks traadikeerutus tehtud, millest ma kunagi midagi asjalikumat ka valmis nokitsen...

Ja lõpuks...sain nädalavahetusel Käsitöö talvise numbri kätte...no fantast...ajakiri nii ahvatlevaid asju täis tipitud, et...palju helme- ja fimo sõpradele ja viltimine ja...no nagu minu jaoks trükitud...Soovitan soojalt!!!
Muidugi vaatasid kaante vahelt taas tuttavad nimed vastu:Marianne ja Leina ja kindlasti oli veel keegi...

...ja kunagi kui ma oma tütre fotokast pildid kätte saan...siis teen oma tegemistest ka postituse... näpud ju "sügelevad"...