Ikka lumest...ei muust...nii imeline...
Pühapäevane torm sai õnnelikult koduseintevahel üle elatud ja kuna tuul "õigelt poolt", oli maja soe ning kui just ukse vahelt nina õue ei pistnud...ei saanud arugi,et selline tuisk...
...ja kui õhtuks elekter kadus,ei tundunudki nii jube...ainult vett oleks võinud rohkem kraanist ette varuda, jama ju läbi hangede ja tuisu kaevu poole trügida tassikese teevee järele...
ja oh seda esmaspäeva hommikust muinasjuttu...
...ja laste rõõmu...
Isegi soojal suvehommikul ei saa ma neid nii vara õue...juba pool üheksa kiputi saapaid jalga sikutama ja varnast kombesid tirima...
Vahepeal sai muidugi külapeal kadritamas ka käidud...
...ja ühel õhtul ukerdas mul aknapeal üks väike "päkapikk"...
No comments:
Post a Comment