Aga koolis on vahva... Lastega on tore ja imelik, et ma seda kunagi varem ei märganud. Iga asi omal ajal... Aeg ajalt vaatan tagasi möödanikule ja mõtlen, kui väikesed asjad on mind juhtinud eluteel... Mõni toetav sõna, mõni kütkestav kogemus; aga ka valusad kukkumised-kaotused... Ma olen uhke enda üle!!! Uhke ja õnnelik... seda mõistavad vähesed...
Kogu kevad on lennanud linnutiivul ja jäänud vaid võrratud mälestused... ja nagu minul kombeks, suudan ka suve ära organiseerida enne, kui see kättegi on jõudnud ;) ...
Mõned jäädvustatud kaadrid:
" Noore" õpetajana pöörasin koolielu vist pahupidi... minu arusaamad ja metoodika on vist "väljaspool kriitikat". Võimalus anda nii kunstiõpetust kui tööõpetust ning väga hea koostöö teiste õpetajatega lõid aluse õpetada kõike väga loovalt, lõimides erinevaid aineid, õpetades lapsi maailma pisut teisiti nägema...
Muidugi ma olin kiuslik ;) ...
Tunde ära ei jätnud, nõudsin korrektset teostust, vanemad õpilased panin referaate ja projekte kirjutama, ning nooremaid tööõpetuses kontrolltöid kirjutama... Kui alguses arvati, et teen nalja, siis ma polnud ka halbade hinnetega kitsi... Tüdrukud panin puurima/saagima ja lubasin poistele kunagi heegeldamist õpetada ;)
