Pilk seljataha ehk... kunst on lahe...

Üks vaba hetk...


Peale järjekordset sessi ja enne tegusat uut veerandit tahaks nagu midagi ka siia kirjutada...
Meeletu aasta jäi seljataha... heas mõttes pöörane...

Suur samm helge tuleviku suunas...

...eneseleidmine...

Hirmus, kui inimene jõuab äratundmiseni alles "kuldses keskeas" aga parem hilja kui mitte kunagi... Ma olen tänulik nendele inimestele, kelle abiga olen ma jõudnud sinnamaani kus ma olen.

Kui aasta tagasi vaimustusin ma tehnoloogiaõpingutest ja nö. "poiste maailmast" siis sellel sügisel andis elu mulle suurepärase võimaluse oma unistusi ja nägemust ka ellu viia. Ühtäkki olin saanud ma lisaks oma neljale võsukesele 50+ last... Väike maakool oma õhustikuga lummas mind. Kõik lapsed, eranditult!!! said minu jaoks nii armsateks, et raskused ja õpetajaoskuste puudumine ei olnud enam takistuseks... Muidugi ei puudunud ka minu tundidest "väikesed väänikud ja parajad patskaagid" aga... see ju käib kõik asja juurde!!!

Ja kui ma veerandi lõpus palusin kõigil õpilastel oma mõtted anonüümselt paberile panna, siis... kas nad ei julgenud või tõesti olen õigel teel, aga ei ühtki kurja kriitikat!!!

Ja kui ühele paberile oli kirjutatud vaid üksainus, kuid minu jaoks nii oluline lause:"Olen õppinud, et kunst on lahe!", sain aru, et olen tabanud nö "naelapea pihta".
Me ei saa nõuda annet aga kunsti nägema ja hindama saame õpetada!
Samuti saab õpetada põhitõdesid, sest kunstis kehtivad reeglid... need on ju õpitavad...
Ja tehnoloogia tunnis õpetavad poisid mind samapalju kui mina neid... ;)
(Pilt siis õpilaste tööde hindamiselt)
Muidugi olen olnud usin üliõpilane ka läinud aastal... st. et jäänud vaid 4 kohustuslikku ainet+ diplomitöö... ja kui uskuda horoskoopi siis äkki õnnestub sellel aastal ka esimene kraad kätte saada...

Õpetajate päev...

...ehk kuidas sai minust õpetaja...

Olen juba pikemat aega tahtnud siia midagi kirjutada aga kuidagi ei jõua... nii tegemisi täis on päevad, liigpalju muljeid, raske on leida aega ja sõnu et oma kiirukäärulist elu kirja panna...
Lõpuks olen leidnud iseenda, oma kutsumuse, oma unistuse...
Juba kuu aega seisan kolmel päeval nädalas tosina teismelise ees ja püüan neis tekitada... motivatsiooni... just nii ma kuskilt hiljaaegu lugesin... just see pidi õpetaja ülesanne olema... tekitada õpilastes huvi selle kireva-mõistmatu maailma vastu...
Aastaid tagasi "maadlesin" tütre käsitöö õpetajaga, tema kivinenud arusaamadega ja lubasin endale seda maailma muutma hakata... Sõprade ergutusel astusin ülikooli käsitööd ja kodundust õppima; huvi puidu ja metalli vastu viis mind läbi raskuste töö ja tehnoloogiaõpetuseni ning sellest sügisest olengi oma kodukoha kooli töö, tehnoloogia ja kunstiõpetuse ÕPETAJA...
Nii kummaline, kuidas elu on tasapisi vorminud nii, et kui ühel päeval keset muusikat ja surisevaid tööpinke poistele näpunäiteid jagasin... tajusin, et just see on see mida ma teha tahan...
Nagu oleks terve elu nende vahvate laste keskel olnud...
Kartus uue olukorra ees hakkab tasapisi taanduma. Esimesel nädalal olin küll väga läbi peale koolipäeva... mitu tundi rüblikuid kantseldada, teismelistele poistele korda ja reegleid kehtestada...
"Äh, tuleb mingi tädi ja hakkab kaagutama..."
Aga...
Mulle tundub, et oleme leidnud ühise keele...
Suur abi on toetavatest kolleegidest, ühe väikese kooli super!!! sisekliimast ja muidugi kohalikust kogukonnast! Nii mõnegi lapsevanemaga on kunagi koos koolis käidud, nii mõnigi on juba mitmendat põlve peretuttav jne...
AGA MA OLEN ÕNNELIK!!!

Üks pildimeenutus suvest: Kärdlas meestega saagimas...

Pidu...pidu...pidu...

Tore, äraütlemata tore oli...

Meeletu siblimine ehtekojas... rakkus jalad ja ülemõistuse turvarežiim... Tegin mitu tiiru ümber lauluväljaku tara enne kui oma käepaela kätte sain...
Aga muidu oli super... vaatamata pingelistele "tööpäevadele" oli uhke tunne meistritega kõrvu askeldada.
Pikk-pikk pai tublidele ja kannatlikele lastele, kes ei pidanud vaevaks tunnikese oma tinanublinaid oodata!!! (Nad olid vist nii väsinud... ;)
Ma pole ühegi ainepunkti pärast pidanud niipalju higistama ;)...
...aga nagu Taavi ütles: on see läbitud kursus kogu ülikooliaja
meeldejäävaim ja toredaim!!!
Ehtekoja avamine TV3 uudistes
Reporteris, kus ka mina olen kaadrisse jäänud ;) ...
Kui kellegi pildimasinasse on juhtunud kaadreid, kus ma ka pääle olen jäänud, oleksin ülimalt tänulik, ;)...
ja lõpuks laul mis kujunes justkui hümniks...

Tinavaluga peole

Jälle midagi uut ja huvitavat... Selliseid ja veel mitmesuguseid teisi vahvaid tinavidinaid lähme koolikaaslastega laulu-tantsupeole ehtekotta huvilistega meisterdama.
Õppejõu õpiprojekt tutvustab seda tehnikat pisut lähemalt!

...

Sedakorda siis sai laagris käidud ja esivanemate tarkust kogutud...

... kuidas tohtu korjata, kuidas imelisi asju punuda jne...

Pildigalerii

Koolilainel...

Pisut oma tegemistest...
Hakkab mööda saama hullumeelne aasta... Mitmel rindel rabamine on ikka nii läbi võtnud, et tunnustavad "tublid" kõrvalseisjatelt lihtsalt veerevad mööda külgi alla... Vähehaaval saab teise aasta otsi kokku tõmbama hakata ja kui arvestada, et olen üle normi ainepunkte korjanud, võin viimase baka-aasta nats rahulikumalt võtta... Seda enam, et ei tea kohe kuidas töisel maastikul orienteeruda... Nii nagu seni, edasi ei saa ja ei taha ka... Kui oma pere jaoks praktiliselt enam üldse aega ei jää siis nende sandikopkate eest rabelemine enam üldse ei motiveeri... Istun juba mitu nädalat nagu "õhus"... Õnneks oli võimalus puhkus võtta, et endas selgusele jõuda...
Aga kool... seal on vahva... vaatamata igasugustele segadustele...
Avastasin enda jaoks elektroonika...
Minu aastakümnete tagused teadmised füüsikast
(meenutagem siin õp.Eensalut) said hoopis teise maigu...
Ja muidugi "Metallehistöö" - minu vaieldamatu lemmik...
Kõigepelt traadiväänamine ja siis plekitööd e. kohrutamine
(olin ülekere selle jubeda pigimastiksiga koos... aga pingutused olid väärt),
taondamine, täpitskiri ja graveerimine...

.. ja "Stiiliõpetus", millest sain inspiratsiooni oma baka-töö valikul... Esimesed sammud on juba tehtud - materjal ostetud...
Kleite sai enne lõplikku hindamist pisut pikemaks tehtud... aga pilti enam ei viitsinud teha...

...

Tekstiilide modelleerimine 2 e. silmuskudumine

Metallehistöö vol 1. e. traaditööd...
Alguses oli traat... traadist sai spiraal, spiraalist rõngad, rõngastest kett...


...ja üks tagasivaade toimunud koolitusele

Pool aastat poiste maailmas... muust rääkimata...

Pool aastat tööõpetust... hulga uusi sõpru, kogemusi, oskusi, teadmisi jne.

Kui augusti lõpus pidin otsustava valiku kõrvalaine osas tegema, siis tundus ületamatuna leida endale sobivat... Mida oleks tahtnud, seda tsükliõppes polnud ja mida pakuti... ninakrimps...

Vaatamata hoiatustele, et võib tulla raskusi, valisin tööõpetuse päevase variandi kasuks ja ei kahetse!!!

Tööõpetus... kuusk, kask, pöök, peitlid, saed, höövlid, lihvmasinad, puurpingid, traat, plekk, alumiinium, raud, vask, viilid, meislid, tornid, keermed...

Ühele "õblukesele" naisterahvale on see liig mis liig... irw...

Muidugi olin saage varem käes hoidnud ja ka ehete tarvis traati väänanud aga see kuidas millimeetri täpsusega puuklotsile tappi lõigata ja mis imevigurit saab ühest roostes rauatükist võluda... vot see oli maailm omaette!

Ja seltskond... Sellist toredat kampa annab otsida. Kui käsitöö poole pealt ma eriti peale omarühma tüdrukute kedagi ei tea-tunne siis poistel oli kõik "üks pudru ja kapsad". 1-3 kursuseni+magistrandid+kaugõppijad ja õppejõud... Tavaline nähtus, et töökojas sai kokku väga kirju seltskond, kes sõbralikult üksteist toetasid. Mõned tüdrukud on ikka ka...

Sügav kummardus kogu seltskonnale, kes mind, "eakat daami", nii hästi on omaks võtnud...

Kes tahab täpsemalt selle maailmaga tutvuda, siis üks pildimaterjal ka... Sattusin taustajõuna kaadrisse...

Ka käsitöö poolepealt olen end järjele saanud...
Sessi algus oli küll väga hull...

Detsember ju pole õppimiskuu!!!

Jaanuar algas siis euro, suure masenduse ja kohutava koolitööde mahuga. Ühe praktilise töö ja eksami sain edasi lükata... ja 2 õpimappi+3 eksamit esimese hooga tehtud... Reede sai siis lõpuks viimased võlgnevused korda... oh!!! küll on hää tunne!!!!

Aga pisuke kurbus ja nostalgia tekkis kui mööda Ursa maja treppe astusin...
Kolimine...
Päev otsa voorisid suured autod maja ees, veeti kaste ja väärtuslikumat vara Tondile (kuhu meie osakond ajutiselt kolib). Kõikide ruumide uksed olid pärani, klassiruumid juba enamjaolt tühjaks tassitud; õppejõud istusid ühes kabinetis kolahunniku otsas ja olid silmnähtavalt masendunud... Kui ühes "rüüstatud" ruumis koolivennaga paar sõna vahetasin ja märkasin nurgas arvatavasti prügiks mõeldud toredaid puunikerdusi siis...

... ja varsti tulevad kopad ja buldooserid ning sellel kohal laiutab lage plats...

Mesi meie laual

Check out this SlideShare Presentation:

Mesi meie laual

View more presentations from Monika Avalaid.

Käsitöö..töö..öö...

Kohe mitte ei jõua viimasel ajal midagi kirjutada... aga ega see ei tähenda, et midagi ma ei teeks... kogu aeg on miski näpu otsas... aga pildistamise, üleslaadimse ja muu seesuguseni... kohe mitte ei jõua.

Sügissess on läbitud teema... Oma üllatuseks suutsin tarbekunsti ajalooga juba augustis ühele poole saada... seega olen väga edukalt järje peal... st. et pool bakast saab justkui varsti ühele poole... Reedel väisasin oma tõbisele olekule vaatamata Mardilaata... Minu arust oli sellel aastal palju parem juba... Õpitubasid ja tegijaid kohe hulgi... ei olnud mingit jama nagu ühel aastal -ebamäärased loosid, kus sai pastapliiatseid jms nänni. Kõik oli ikka puhas käsitöötegijate maailm... ja muidugi palju palju tuttavaid-sõpru... Sai lobisetud, meistriteoseid kaetud ja nõelkudumist katsetatud... Ostsin lõpuks nõelagi ning nädalavahetus on youtubega erinevate tehnikate studeermisega möödunud... küll ikka on hea töökoht ;) pole tähelepanu nõudvaid lapsi ega virisevat meest... ainult paar inimest, kellele viisakalt naeratades tere öelda...

Polümeersavist

Avaldan siis veelkorra lingi saviteemalise kursusetöö PP-le (Seni kuni ligipääs tlu serverile, seda maha ei võta...)... Kuna eestikeelset infot vähe aga huvilisi palju siis ehk on kellelegi abiks!!!... PDF versioon Slideshares Tänud Siretile ;) PS! Soovitan ka kõigile huvilistele Resa Tiitsmaa raamatut!!!