Pool aastat tööõpetust... hulga uusi sõpru, kogemusi, oskusi, teadmisi jne.
Kui augusti lõpus pidin otsustava valiku kõrvalaine osas tegema, siis tundus ületamatuna leida endale sobivat... Mida oleks tahtnud, seda tsükliõppes polnud ja mida pakuti... ninakrimps...Vaatamata hoiatustele, et võib tulla raskusi, valisin tööõpetuse päevase variandi kasuks ja ei kahetse!!!
Tööõpetus... kuusk, kask, pöök, peitlid, saed, höövlid, lihvmasinad, puurpingid, traat, plekk, alumiinium, raud, vask, viilid, meislid, tornid, keermed...Ühele "õblukesele" naisterahvale on see liig mis liig... irw...
Muidugi olin saage varem käes hoidnud ja ka ehete tarvis traati väänanud aga see kuidas millimeetri täpsusega puuklotsile tappi lõigata ja mis imevigurit saab ühest roostes rauatükist võluda... vot see oli maailm omaette!
Ja seltskond... Sellist toredat kampa annab otsida. Kui käsitöö poole pealt ma eriti peale omarühma tüdrukute kedagi ei tea-tunne siis poistel oli kõik "üks pudru ja kapsad". 1-3 kursuseni+magistrandid+kaugõppijad ja õppejõud... Tavaline nähtus, et töökojas sai kokku väga kirju seltskond, kes sõbralikult üksteist toetasid. Mõned tüdrukud on ikka ka...
Sügav kummardus kogu seltskonnale, kes mind, "eakat daami", nii hästi on omaks võtnud...Kes tahab täpsemalt selle maailmaga tutvuda, siis üks pildimaterjal ka... Sattusin taustajõuna kaadrisse...
Ka käsitöö poolepealt olen end järjele saanud...Sessi algus oli küll väga hull...
Detsember ju pole õppimiskuu!!!
Jaanuar algas siis euro, suure masenduse ja kohutava koolitööde mahuga. Ühe praktilise töö ja eksami sain edasi lükata... ja 2 õpimappi+3 eksamit esimese hooga tehtud... Reede sai siis lõpuks viimased võlgnevused korda... oh!!! küll on hää tunne!!!!
Aga pisuke kurbus ja nostalgia tekkis kui mööda Ursa maja treppe astusin...Kolimine...
Päev otsa voorisid suured autod maja ees, veeti kaste ja väärtuslikumat vara Tondile (kuhu meie osakond ajutiselt kolib). Kõikide ruumide uksed olid pärani, klassiruumid juba enamjaolt tühjaks tassitud; õppejõud istusid ühes kabinetis kolahunniku otsas ja olid silmnähtavalt masendunud... Kui ühes "rüüstatud" ruumis koolivennaga paar sõna vahetasin ja märkasin nurgas arvatavasti prügiks mõeldud toredaid puunikerdusi siis...
... ja varsti tulevad kopad ja buldooserid ning sellel kohal laiutab lage plats...
