Hakkab mööda saama hullumeelne aasta... Mitmel rindel rabamine on ikka nii läbi võtnud, et tunnustavad "tublid" kõrvalseisjatelt lihtsalt veerevad mööda külgi alla... Vähehaaval saab teise aasta otsi kokku tõmbama hakata ja kui arvestada, et olen üle normi ainepunkte korjanud, võin viimase baka-aasta nats rahulikumalt võtta... Seda enam, et ei tea kohe kuidas töisel maastikul orienteeruda... Nii nagu seni, edasi ei saa ja ei taha ka... Kui oma pere jaoks praktiliselt enam üldse aega ei jää siis nende sandikopkate eest rabelemine enam üldse ei motiveeri... Istun juba mitu nädalat nagu "õhus"... Õnneks oli võimalus puhkus võtta, et endas selgusele jõuda...
Aga kool... seal on vahva... vaatamata igasugustele segadustele...
Avastasin enda jaoks elektroonika...
Minu aastakümnete tagused teadmised füüsikast
(meenutagem siin õp.Eensalut) said hoopis teise maigu...
Ja muidugi "Metallehistöö" - minu vaieldamatu lemmik...
Kõigepelt traadiväänamine ja siis plekitööd e. kohrutamine
(olin ülekere selle jubeda pigimastiksiga koos... aga pingutused olid väärt),
taondamine, täpitskiri ja graveerimine...
.. ja "Stiiliõpetus", millest sain inspiratsiooni oma baka-töö valikul... Esimesed sammud on juba tehtud - materjal ostetud...
Kleite sai enne lõplikku hindamist pisut pikemaks tehtud... aga pilti enam ei viitsinud teha...
1 comment:
Tublitublitubli, ehk mõni jääb külgi ja ei veere alla.
Post a Comment